Kuidas ma alustasin ettevõtlusega?

Kuidas ma alustasin ettevõtlusega?

Minult on viimasel ajal küsitud, kuidas ma alustasin ettevõtlust. Hea küsimus, ja kui tagasi mõelda, siis võtab ikka suu muigele küll. Eks ma paras uljaspea olin ja võtsin suuri riske, mis on muidugi tänaseks kuhjaga ära tasunud.

Pärast sõjaväge, aastal 1998, läksin alkoholilattu kaupakomplekteerijaks, kus pidasin aasta vastu ja kuna väljaminekud ületasid sissetulevaid kulusid (nagu enamikel iseseisva eluga alustavatel noortel), oli algus raske. Leidsin uue koha mööblitislerina, kus pidasin ka kusagil aasta vastu – vahepeal oli tekkinud väike pere ja see suurendas jälle igakuiseid väljaminekuid. Samuti ei meeldinud mulle, kui keegi mind käsutas ja see tekitas pingeid. Olles pidevas rahahädas ning laenates toimetulekuks raha siit ja sealt, avanes mul võimalus minna põhitöö kõrvalt puhkuse ajal tööle ettevõttesse, mis tegeles kaminate ehitamisega. See töö meeldis mulle väga, ma õppisin selle ameti nii kiiresti kui võimalik selgeks ja juba mõne aja pärast alustasin kaminate ehitamist omal käel.

 Esimesed tööd sain ma nii, et imiteerisin sellist firmat nagu Hinnapomm, kes saatis postkasti flaiereid. Tegin välikaminast pildi, lisasin väikese teksti, et teen kaminaid, ja telefoninumbri. Ja hakkasin majade vahel mustvalgeid A4 flaiereid jagama ning majaomanikega rääkima.

Ega mul erilist äriplaani polnud, kõige tähtsam oli saada müük käima, et raha teenida ja alles siis edasi vaadata, kuhu ma selle asjaga liikuda soovin. Tihtipeale on nii, et inimesed valmistavad ennast nii kaua ette, et lõpuks ise ka ei usu sellesse, hirm kasvab ja siis kas lükkub alustamine kaugesse tulevikku või jääb üldse ära. Tähtis on kohe tegutseda ja käigupealt oma plaane korrigeerida. Turg vastab kohe, kas teenust või toodet on turul vaja või mitte.

Vahet pole, kus ma olen pidanud ettevõtte nullist üles ehitama, on see Ameerika, Eesti või Rootsi, ilma kapitalita olen alati kasutanud seda kondimootori ja mustvalge paberi meetodit, kuna see ei maksa praktiliselt midagi. Ja pean ütlema, et käima tõmbamiseks on see sobinud väga hästi, kuid kui vaadata tänapäevaseid vahendeid, siis on muidugi võimalik seda teha palju kiiremini ja tasuta  läbi sotsiaalmeedia. Interneti kasutamiseks ei pea isegi kodunt välja minema, kui oled piisavalt nutikas või küsid abi kellegi käest, kellel on kogemusi.

Kuidas ma siis alustasin? Astusin lihtsalt mugavtsoonist välja, riskisin ja tegutsesin sihikindlalt, kuni jõudsin esimese kliendini. Ülejäänu on juba ajalugu. 2007. aastaks jõudsin oma nišis absoluutsesse tippu ja olin oma kaminaettevõttega Eestis maakivist välikaminate ja keskküttekaminate lahenduste pakkumisega esikohal. Samuti ei suutnud paljud teised ehitusettevõtted minu käibega konkureerida, kuigi neil oli 3-4 korda rohkem ressurssi. Tänaseks olen sama saavutanud ühe Rootsi ettevõttega.

Kõige tähtsam on saada üle oma hirmudest ja õudusunenägudest, mis su peas keerlevad, kuidas kõik võib ebaõnnestuda, üle saada ja hakata koheselt tegutsema. Algus on raske, aga kui piisavalt palju harjutada, siis varsti tuleb kõik iseenesest ja see muutub loomulikuks osaks su elust.

Kui sul on idee, tee väikesed finantsarvutused, palju võiks su toode maksta. Kui ei oska ise, küsi abi ja kui see valmis, siis hakka testima, kas ikka turg vajab su teenust/toodet. Selle jaoks kasuta oma kontaktvõrgustikku (internetti) ja ära löö kartma, kui saad esimesed eitavad vastused. Lihtsalt liigu edasi. Kui su toode teenus ei sobi, siis mõtle midagi muud välja. Ettevõtlus ei ole lihtsalt amet, see on elustiil, mille käigus muutud sa paremaks, juhul, kui sa alla ei anna.

Parimat soovides,

Kert Loide

Kert Loide

2 kommentaare

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga